Meist

Pikalt otsisin, küll siit, küll sealt,

nii maa seest, kui maa pealt.

Vaatasin ette ja vaatasin taha,

Kulutasin mõttetult väga palju raha.

Ostsin ehteid, riideid, kalleid kingi,

Pidevalt reisisin, käisin kõikjal ringi.

Siis raamatust lugesin juhusliku rea

Ja lõpuks märkasin olulise vea.

Ma väljastpoolt otsima midagi ei pea,

Sest minu sees ju asub kõik see hea!

Nüüd kui mõistan ja tõde tean,

aitama ennast ja teisi ma pean.

Valguse poole sammud kõik sean

endaga kaasa ma teidki nüüd vean.

(Tundmatu autor)

See luuletus kirjeldab üpriski täpselt minu teekonda ja ega see teekond pole veel kaugeltki lõplik. Ma ei ole sel teekonnal ju üksi ja olen väga tänulik enda kaasteelistele ja neile, kes minuga koos seda rada käivad. Elu on muutuv ja muutused on need, mis viivad meid ikka edasi. Mõistan, et kõik eelnev mu elus on vajalik olnud ja toonud mind sellisesse tänasesse. Viimased aastad elades maal, metsas, on olnud põnev õppimine. Loodusele lähemale, nii ennast kui ümbritsevat mõistma õppides, mitmeid hirme läbides ning eneseületusi kogedes, olen jälle pisut teistsugune kui enne. Ja ikka rohkem enesega rahulolev.

Kõike seda arvesse võttes on tänaseks loodud Omaloodu koduleht, mille kaudu oma teadmisi ja väärtusi teiegagi jagada saan.